Nägu minevikust.

See on see kui öösel pole midagi muud teha, kui vaid mõelda.

Mulle meenus üks noormees. Ehk üks esimesi, kes mulle meeldinud on. See oli nii ammu. Ma olin 8ndas klassis, tema 12ndas. Ma mäletan seda, kuidas ma teda kooliaasta algul nägin. Tal olid blondid õlgadeni juuksed, mis olid alt lokkis. Ja ma mäletan seda, et ta jäi mulle silma just sellega, et ta nii eriline oli. Ei mingeid lakutud juukseid, selline mõnusalt messy ja tal oli stiili (loe: ta ei kandnud teksaseid, mis oli tol ajal täielik IT item to have :P). Ja selle aasta jooksul, mil ta viimaseid kordi neil treppidel kõndis ja klassipinkidel istus, rõõmustasin ma iga kord kui teda nägin. Naljakas. Olin siis kõigest 13. Tal endal polnud loomulikult minu olemasolust aimugi. Aga pole oluline. Endal on hea meenutada.

Ja ärge küsige, miks ma selle siia postitasin. Ehk soovist teda uuesti näha? Tõesti ei tea.