Thursday, November 23, 2006

Gurmaanideõhtu palavus

Ausaltöeldes. Väga lõbus oli. Ma olin magamata, kui läksin NS'i koosolekule, sel hetkel juba 26 tundi järjest üleval. Mulle on seda palju. Aga kas te tõesti olete nii naiivsed, et arvate, et ma pärast koosolekut nagu korralik tüdruk kunagi ilusasti koju magama läheb? Loomulikult ei. Tehti ahvatlev ettepanek- minna seltskonnaga Meelise ja Raigo ühikasse ning teha seal gurmaanideõhtu. Ja Märt kokkab. No kes sellest keelduda saaks? Koosolek lõppes kell 21. Pärast seda sai veel natuke juttu ajatud. Sealt see plaan alguse saigi.


Läksime siis Raigo ja Märdiga Tartu poodi. Arutasime seal tükk aega, mida osta, kui märkasime, et meie "rahakott" nimega Meelis ei olegi meiega. Helistasime. Kutsub...kutsub... Meelis võtab vastu...
Jõuavad ka Meelis ja Janika meie seltskonda. Loetlesime siis meie ideed ette. Otsustada oli raske. Mehed läksid lihaleti äärde, me Janikaga ajasime juttu. Tulevad tagasi meie seltskonda. Janika: "Noh, mis te otsustasite?".
Mehed kooris: "Me läheme Selverisse!".
Mõeldud tehtud. Janika lahkus korraks meie seltskonnast, pidime taas kohtuma ühikas. Võtsime siis pika jalutuskäigu ette. Mulle tundus see eriti pikk, kuna uni võttis võimust. Selleks hetkeks olin juba 30 tundi üleval olnud. Meelis ja Märt läksid korra Märdi ühikasse, pidid meile Selverisse järgi tulema. Jalutasime siis Raigoga Selveri poole. Jututeemaks mitte eriti üllatavana poliitika. Ohkama võttis. Jõuame lõpuks ka Selverisse. Kontsadega oli see tee ikka eriti tüütu. Samas erilist mõtet vingumiseks ka olla ei saanud. Öö poole tuli ju nagunii kogu tee koju Annelinna läbi kõmpida.
Selveris. Oodates Meelist ja Märti vaatasime me Raigoga raamatut eksootilistest puuviljadest. Minul hakkas ausaltöeldes vastik. Neil puuviljadel olid väga kahtlased nimed ja veel kahtlasemad väljanägemised. Tulevad Meelis ja Märt. Läksime lihaleti äärde. Sealiha? Kana? Kala? Lihaga oli kohe esimene probleem. Janika ei söö seda. Ükskõik millist. Mis saab temast? Liha ära jätta ka ju ei saanud. Mehed oleks siis ju öö läbi vingunud... Ja Märt oleks ka kurb olnud, kui ta ei oleks oma kokaoskusi demonstreerida saanud. Pärast pikka heietamist, kes mida sööb, telefonikõnet mu emale ja veelkord heietamist, ostsime sealiha.
Märt: "Kas teil ühikas mune on?".
Meelis ja Raigo: "Ei.".
Märt: "Kas me sinepit ka ostame?".
Meelis: "Jah".
Mina siis võtsin letilt Felix'i kange sinepi. Meelis: "Kas te kõik sööte nii kanget sinepit?".
Märt: "See on selleks, et liha sinna sisse määrida.".
Kassas. Meelis: "Kes maksab?"
Kõik: "Sina!;)"
Eliina: "Näe, võta see puupulk sealt vahelt ära, las need (täiesti võõrad mehed) seal ees maksavad!"
Pakkisime siis liha ja salati koos sinepiga ja riivsaiaga Meelise seljakotti. Minu kätte said munad.
Raigo salakavala näoga: "Kas sina, Eliina, hoiad mune käes?"
Eliina irooniselt: "Et mitte öelda pihus, jah?"
Nüüd jalutuskäik ühikasse. Selverist väljudes taheti otse minna. Üle pori loomulikult. Väga lõbus vajumine oli. Õnneks džentelmen Märt ulatas mulle käe. Järgmine kord läheme ringiga! Märt ja Meelis kihutasid oma mehise sammuga ees minema, me Raigoga jäime oma rahulikuma tempoga tahapoole. Rääkisin talle Juventest (väike promo ei tee kunagi paha;)). Jõuame lõpuks ühikani. Ukse ette on keegi kilekoti maha jätnud. Sees oli hapukoor. Pidin on jala liftiukse vahele panema, kuna üks noormees tahtis koos meiega üles sõita. No olgu. Öelnud siis aitäh, aga kus sa sellega. Üles jõudes oli Märt juba hoos liha lõikumisega. Jooksin vetsu. Oi, kui vastik oli. Siin teile vaade sellest potist:
Meelis määris mulle kartulikoorimise, kuna talle endale ei meeldivat seda teha. Lubas selle asemel nõud ära pesta. No okei. Pidin ma nõustuma? Korralikke nuge neil meestel ju polnud. Me mõlemad Märdiga pidime kuidagi läbi ajama väikeste sakiliste nugadega. Köögis sai kokkamise ajal väga palju nalja. Enamus aega kulus pildistamisele ja poseerimisele. Siin teile näiteid:
Ülal(vasakult): Märt, Raigo ja Meelis. All potiga Janika.

Nämm-nämm. Its-its.

Eliina läks hulluks.

Armastus käib ikka kõhu kaudu?

Ära enam pildista!!! Lõpeta kohe või muidu!

Pärast pikka ootamist ja kokkamist ja niisama lollitamist saime süüa!! :) Kell oli 23.45. Ja arvate, et söögi ärasöömisega sai otsa ka õhtu? Ei! Sõime veel magustoitu, Märt nautis massaaži ja õhtu lõppes "asjaga", mida teavad vaid asjaosalised. Sellest ajalugu vaikib. Igatahes võib öelda, et järsku hakkas meil Janikaga väga palav :P

Koju jõudsin kell 3.00. Sain lõpuks sooja teki alla. Ahjaa. Siin teile veel nautimiseks paar pilti:

Märt ja Janika jälgivad Raigo prensentatsiooni.

Janika asub tegutsema. Märkate seda salakavalat muiet?

Ka massöör peab premeeritud saama ;)


Tore seltskond. Pildistab Raigo.

Kuni järgmise korrani!

1 Comments:

At Friday, November 24, 2006 2:47:00 pm , Blogger Mari said...

Irw, kadedaks ajab lausa. Tervitused siinkohal tuttavatele nägudele.

 

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home