Thursday, March 20, 2008

Mõtlesin siin, et olen täiesti saamatu. Ses suhtes. Ma ei suuda miskit ära teha ilma, et keegi mind tagant utsitaks. Seda mitte pealesurumise meetodil, vaid pigem "võtan käest kinni ja saadan kogu tee" meetodil. Olen selline inimene, kes ei kannata asjade tegemist, mis on mulle ebameeldivad ning mis mulle oma suhtumistega ebameeldivaks tehtud. Ja mida agressiivsemalt seda mulle peale surutakse, seda enam võite kindel olla, et ma ei kavatse seda niipea või suisa mitte kunagi teha. Hoiatan, et lihtsam on teil see ise ära teha. Tõsiselt.
Kindlasti on minuks olemine lapsik jmt ning enamus arvatavasti tahavad mulle öelda või karjuda, et ma kasvagu ükskord suureks. Võitegi ootama jääda. Minu jaoks see jutt täiskasvanuks olemisest on totaalne pläma. Mulle meeldivad emotsioonid. Tunnistage ise, et enamus täiskasvanuid on kuivad, kinni oma kinnisideedes ja ääretult ühesugused oma igavas mõttemaailmas, kus noorte mõtlemine on lihtsalt lollus ja et kuna ma olen noor, siis ma lihtsalt ei mõista. Ja teil on kuradima õigus. Ei mõista. Mul pole elu sees olnud eeskuju, kes oleks mind õpetanud ja kasvatanud. Siinkohal ma seda teemat rohkem ei kommenteeri.
Enamus inimesi on mind hüljanud. Arusaadav. Ma ise pole end ehk neile avanud ja küllap neid ei huvitanud ka. Ja ütleme ausalt. Mu elu pole sellest muutunud, ei paremuse ega halvema poole. Vot. Lihtsalt soovin neile ilusat eliinavaba elu jätku. Ja seda südamest. Nad on ka inimesed oma piiridega.
Mis puudutab mu praegust elu ja olukorda, siis.. Mul on üks mure südamel. No tegelikult mitu, aga see ka loomulik. See üks mure on selline, mille pärast ma eile töö juures nutsin. Nutsin selle olukorra lootusetuse pärast, sest ma ei saa enam mitte midagi teha, et seda olukorda parandada. Ja tegelikult kui mõelda, siis asi ei sõltugi minust, vaid neist 3-st inimesest, kes on mulle ühtemoodi kallid ning kellele tahaks kohati karjuda, et lõpetagu see jama ära. Sest. Ma pole tegelikult kellelegi öelnud, et nende 3 ümber on ka teisigi, kellele see olukord haiget teeb. Ning jah, ma mõtlen ennast. Ma ei kavatsegi teie vahel valida, nii et kui te ei suuda enda pärast end kokku võtta, siis tehke seda teiste pärast.
Tahaksin siinkohal tänada üht erilist inimest, kes on mind viimaste päevade jooksul nii tihti naerma ajanud, et ma ei suuda siiani uskuda, kui "ühtekad" me oleme. Me oleme üsnagi vastandlikud inimesed, aga ometigi tunnen ma end sinu juures turvaliselt. Kes teab, ehk saab minustki kunagi inimene. Kus ma pääsen.
Ja ma ei suuda enam diskuteerida. Oli pikk päev ja homme peab vara ärkama. Head ööd teile!

0 Comments:

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home