Tuesday, September 23, 2008

Palju.

Eelmisel neljapäeval käisin Illusionis Tanel Padarit kuulamas. Mis siis, et me olime ontlikud ja jõudsime klubisse juba 23.00:p Turvamees ütles, et ta jõuab lavale alles 01 või 01.30. Nojah. Mis vahet seal siis. Me sisustasime aja vestlemise, naeru ja rohke tantsuga. Päris lõpuni me ei jäänud, aga tähtsad laulud said kuulatud (Saatuslik naine) :).
Aitäh Raigole, Ritale, Janale ja Sandrale. Ja Heikki'le, keda juhuslikult seal kohtasin.
Reede hommikul jälle tööle. Võrdlemisi normaalne päev oli, kuigi ikkagi vaikne võrreldes suvega. Ma olen ikka omadega turistihooajas. Olgu. Siis oli ka palju närvikulu ja palju töötunde, aga nii ei jäänud liialt palju vaba aega ja ei tulnud igasuguseid halbu ja mõttetuid mõtteid. Ma ei oska vabade päevadega midagi ette võtta. Märkuseks niipalju, et alates homsest on mul taas paar vaba päeva ja need olen ma enamasti ära sisustanud, jumal tänatud.
Laupäeva öösel olin taas tööl. Hommikul palusin Marisel end äratada kell 10.00. Läksin siis koju, aga mitte magama nagu plaanisin. Mõtlesin, et vahetaks hoopis oma mp3'l muusikat. Saigi aeg sisustatud. Ja siis liikusin juba volikogule. No oli alles tsirkus. Mõned inimesed on ikka tõelised põmmpead, kes hauguvad ja uluvad koos nagu kari hunte ja absoluutselt ei mõtle, mis paneb teist poolt mingitmoodi käituma ning tegutsema. Tolerantsus ja solidaarsus my ass. Aga noh, ka sellega tuleb leppida. Kui inimene millegi väga end puudutava asjaga tegeleb, siis on vist loomulik, et kaitstakse oma seisukohta kirglikult. AGA siiski ei ole vaja juuksekarva lõhki ajada, mida kahjuks paljud teevad. Nautisin oma kallikesi, kes seal olid ning läksin peale paari tundi koju. Väsimus oli suur, aga hea oli oma muusikaga maailma jälgida, kuidas kõik jooksid, olgugi, et oli pühapäev. Magasin kella 4ni hommikul. Tühi kõht ajas üle. Sõin ühe saiakese ja pugesin taas põhku, et hommikul taaskord tööle minna.
Esmaspäev. Oehh. Igav. Õhtul kell 22.00 magama. Ärkasin täna kell 10.30. Rääkisin pisut Davidiga msn'is lendude teemal. Siis jändasin natuke ja otsisin oma mantlit. No ei leidnudki üles. Lihtsalt masendav. Kahjuks ma kõike läbi vaadata ei jõudnud, sest oli vaja tööle minna. Töö juurde õigemini. Ühel töökaaslasel oli sünnipäev. Palju õnne talle veelkord! :) Siiski olenemata rõõmsast sündmusest suutsin ma sealt pahasena ära tulla. Liikusin kontorisse, kus arutlesime noorte perede teemal. Väga huvitav oli! Ma pole ammu end nii hästi tundnud. Valimised on õhus. Ja ma tahan nii väga kampaaniaid juba teha. Raske on kindlasti, aga millegipärast paneb see mind väga elama!
Ja nüüd ma siin istun jälle tööl. Uni on ääretu. Ma magan viimasel ajal liiga palju, ma olen lihtsalt nii väsinud pidevalt. Ei saa aru, miks. Ohjah. Ja juuksed langevad pihutäitena välja. Ime, et veel kiilakas pole. Vajan puhkust? Vitamiine? Või on midagi tõsisemat lahti? Tõesti ei tea. Hommik tulgu juba kiiremini. Magan siis paar tundi ja lähen taas kontorisse. Väsinuna, aga see-eest õnnelikuna.
Ahjaa. Kõik, kes arvavad, et võivad mu õde mustata, mõelgu ümber. Sest minu viha on sel juhul piiritu.

1 Comments:

At Sunday, October 12, 2008 11:17:00 pm , Blogger Kerstin y Helen said...

Hihi, väikseke. Sul on ikka kiire elu!:P Koguaeg töö töö töö!
Puhka ka nats!
Muah!

 

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home