No kui ma juba kirjutan..

.. mõtlesin veel. Kas on võimalik hakata armastama esimesest silmapilgust? Kas piisab ka vähesest, et armastada? Ja seda südamest? Ja kui teine pool teada saab, siis kas sind peetakse pigem psühhoks või kõige imelisemaks inimeseks maailmas?


Ootan elavat arutelu.

No ma siis kirjutan..

Täna ma avastasin, et kui ma pole nendega, kellega ma olla tahan, siis olen ma kurb ja õnnetu ja kisub üsna masenduse poole. Samas. Nüüd olen üksi. Arvuti taga, aga mul on naeratus suul, sest räägin Marisega juttu. Temaga räägiks ma igal ajal. Ja me teemegi seda.

Aitäh naeratuse eest :)=):D

Vahelduseks..

.. pole ammu kirjutanud siia. Ju siis pole miskit öelda. No kindlasti oleks. Aga teate, ma ei viitsi. Mõneti. Kui keegi mu blogi ei loeks, siis kirjutaks küll kõigest. Mul on aga kahtlus, et keegi hull siiski loeb. Ei ole edaspidi vaja. Midagi huvitavat siia ei ilmu :)

Ahjaa. Kirjutasin viimasel korral, et olen nüüdsest bitch. Asi ei ole vahepeal muutunud ning arvan siiani sama. Otsustasin enda jaoks elada ja ka vastavad reeglid kehtestada- kõigele võimalikule tuleb ei öelda. Sellega on juba alustatud. Juventega olen üsna lõpparve teinud. Olen oma olemise taandanud seal toetajaks ja nende revidendiks. Päris välja ei astu, sest ma siiski austan nende tegemisi ja põhimõtteid. Jõudu neile selleks! Teine tähtis asi NS. Ei kommentaari. Sellega ma lõpparvet ei tee. Ee. EI meestele. Võtsin palgata meestepuhkuse. Ja kui te väidate, et midagi sellist pole olemas, siis eksite. Kui enne ei olnud, siis nüüd on. Olengi leiutaja. Ja kõige tähtsam- tuleb keskenduda tööle, kus ei tule mingid imelikud mõtted pähe, mis viivad masenduseni jmt. Seda soovitas mulle mu blondiinike. Kahjuks minu oma hetkel pigem süvendab masendust, sest ütleme ausalt- istumist on rohkem kui tegemist. 

Samas kokkuvõttes olen hetkeseisuga rahul. Hea on olla isekas. Ja moraalitsejad- hoidke eemale. Elage ise minu elu ja vaadake, kuidas te ise käituks. Kindlasti mitte nii nagu mina, sest see teebki minust minu, või ei?

Järgmise korrani!