Happy, sad and mad.

I don't know. Lately it has been an emotional roller-coaster. One night I feel happy, then something makes me mad as hell and then I hear bad and as otherwise known- sad news. Right now I feel simply numb. I'm tired. Just tired and tired of feeling something. There is nothing to do at work and that at least gives me a chance to continue reading my book. Allows me to escape. Hopefully tomorrow "the sun will shine". But hey.. no chance I will get some sleep. I'll sleep Tuesday night. Then I finally have time to relax. Desperately needing a vacation of everything- that means.. can't wait for October to come..

Välja mõtlesin.

Kui keegi mulle sünnipäevaks midagi kingib, siis palun kinkige raha. Sest seda saaksin ma hetkel kõige mõistlikumalt ära kasutada ja õigesse kohta suunata.

Nädalavahetusest Lätis.

Mul hetkel pea valutab ning ma ei suuda eriti pikalt siin kirjutada, aga. Ma ei kahetse hetkekski, et selle reisi ette võtsin. Selles nädalavahetuses oli kõike.. õnne, pahameelt, kurbust ja tohutut segadust. Aga ma elasin selle üle koos väga heade inimestega. Mõnede inimestega sai suhteid soojendatud, mõne teisega läksid aga külmemaks. Igatahes. Ma nüüd pean kohe täitsa mõtlema, et mida ma teile siia kirjutan ja mida mitte. Ja seda loodevasti üsna pea.

Tugev mina.

Enda kiituseks saan öelda, et on möödunud üle 48 tunni ja ma pole kordagi nutnud. Vot nii karm mutt olen:P Aga ma ei teinud seda üksi.

Neljapäeval sain olla tööl ja see oli jube tore päev. Kliendid olid super ja töökaaslased nagu alati lõbusad. Õhtul sain koju ja pugesin suhteliselt kohe voodisse. Reedel ~10.30 kõllas Moonika. Kutsus mind Eedenisse kingitust otsima/ostma. Leidsimegi ja suundusime hotelli. Jätsime kingi lauale ja suundusime Moonika juurde. Seal tekkis uus plaan. Lähme Lõunakeskusesse, aga enne käime veel Sirius'est läbi. Ja seda loomulikult jalgsi. Mõeldud tehtud. Nägime "FBI" maja taga Žiguli'd :P. Naljakas oli. See on see, kui mõlemad on pimedad või täielikud kirjaoskamatud. Kiirustasime btw vetsu. Lõunaka parklas kohtusime ühe mu vana sõbraga. Kuna keegi ei tohtinud teada, et ta linnas on, siis tema isik jääb saladuseks.. Aga veetsime temaga hea tunnikese rääkides. Vetsutahtmine ununes ära :P Jätsime temaga hüvasti ja suundusime siis poodidesse.

Käisime Moonika vanal töökohal ja tema nägi oma vanu tuttavaid. Siis jõudsime meigi/parfüümi poodi (ja teate, mul ei ole ausalt selle nimi meeles). Seal rääkisime juttu Moonika endise töökaaslasega. Moonikaga muigasime, et pärast seda lähme lõpuks kemmergusse. Nii lahe tüdruk oli. Sidistas ja sadistas seal. Oleks kõik teenindajad sellised! Lausa lust oli teda jälgida.

Ja siis lõpuks jõudsime vetsu. Oh happy days!

Otsustasime Raigo "peale võtta" ja kesklinna liikuda. Lõunakeskusest väljudes põrkasime kokku veel kahe mu tuttavaga. Tuli välja, et Moonika teab üht neist ja nii leidus meile mõlemale vestluskaaslane. Ahjaa. Väike vahemärkus. Ärge eales öelge, et jõuate viie minuti pärast, sest alati võib miskit ette tulla :P. Kuulsin oma vestlusekäigus midagi huvitavat. Andis mõtlemisainet. Eks vaatab, mida see info pikemas perspektiivis kaasa toob.

Raigo jõudis juba kaks korda enne helistada enne kui me lõpuks temaga kokku saime. Liikusime siis kesklinna poole. Ühel trepil nägime istumas Rainerit. Ta ei tahtnudki meiega ühineda :P Pätt selline. Erakonna kontori juures pidin taas peatuma, sest Janast ja Annakassist ei saa ju ilma kallistusteta mööduda (Moonika, sul juba üle viskanud mu pidev kalliralli? :P). Läksime istuma Suudlevatesse Tudengitesse Meritit ootama. Esimeste jookideringiga läks üsnagi hästi. Raigo lihtsalt ei saanud soovitud jooki ja kui pärast tahtsin mina kuuma šokolaadi, öeldi et kuume jooke ei saagi, kuna kohvivarud Tartuff'i pärast täiesti otsakorral. Just my luck:p Edasi liikusime Pauligi telki, sest liikusid jutud, et sealt saab tasuta kohvi. Saigi :D Cappucino oli väga teretulnud! Jõudis Merit korraks ja jooksis kodu poole riideid vahetama. Meie jäime seniks telki muusikat nautima. Margus Vaher laulis:)

Kui ta tagasi jõudis, liikusime minu poole. Ma pidin veel loomulikult kolme mööduvat tuttavat kallistama ning kolmandat kallistades suutsin ma järjekorsed papud katki teha. Vot see oli alles samm, mida ma koju jõudmiseks kasutasin. Teistel loomulikult nalja nabani. Kodus. Mina käisin seni duši all, kuniks teised chattisid ja rummilikööri nautisid. Vaatasime paar videot mu arvutist ja liikusime sinna, kuhu vaja :p Moonika juurde. Ta pani soojemalt riidesse kuniks teised hotellis käisid. Siinkohal Kristi'le tänusõnad- aitäh, et hädast välja aitasid!

Ja siis suundusime kesklinna taas. Esimene film oli algamas kell 22. Merit lippas koju. Meie istusime maha ~21.40 ja arvasime, et me tahame nüüd jäätist. moonika läks Super Alko'sse neid hankima ja tuli tagasi tühjade kätega :p Järjekord oli üüratu. Siis tekkis plaan poodi minna. Variandiks jäi Co-market. 15 minutit oli jäänud filmi alguseni, aga ära tegime! :D

Film oli hea nagu alati! Moonika oli super ja pidas vastu. Teise filmi ajal ta vaeseke juba tukkus. Üldse ei imesta! Aitäh, kullake, et isegi nii kaua vastu pidasid!

Merit ja Monika (jah, keegi teine :P) jõudsid loomulikult teise filmi ajaks. Filmi lõpupoole jõudsid kohale ka Liina ja Janar. Peale filmi mõtlesime, et võiks veel kuskile minna. Tshekkasime Zavood'i üle. Sama targalt nagu me sinna läksime, tulime ka 7 minutit hiljem tagasi :P Suundusime siis Statoili. Terve tee ajas mind Monika naerma. Super inimene, keda polnud liialt ammu näinud. Vetsujärjekord oli jubedalt pikk. Aga õnneks hoidsid meid Cosmopolitan, FHM ja Playboy ärkvel :P Ja kusjuures Cosmot lugesid meie seltskonna mehed ja FHM ning Playboy jäid naistele näppu :D

Saime kõhud täis ja oligi aeg lahku minna. Liina ja Janar saatsid mind koju. Mida ma küll teieta teeks? Tõsiselt. On väheseid inimesi, kes jõuavad mind nii hilistel öötundidel/ varajastel hommikutundidel ära kuulata ja mulle niimoodi toeks olla. Aitäh, musid!

Vägagi tegus päev ja öö olid. Ja ma võlgnen selle kõik 6-le armsale inimesele- Moonika'le, Raigo'le, Merit'ile, Monika'le, Liina'le ja Janar'ile.

Ahjaa.

Peale ööfilmi käisime veel Tähetornis tähti vaatamas. Kuigi nägime vaid pilvi, oleme siiski jäädvustatud sinna kui numbrid 66 ja 67 :)

Elu õpetab.

Eile oli muidu täitsa normaalne päev kuni aeg jõudis õhtusse ja kõik kildudeks kukkus. Detailidest ei räägi, aga mõneks ajaks on minul taaskord isu täis. Mul on liim ka otsas ja raha pole, et uut osta. Õnneks on olemas sõbrad, kes on sulle liimi eest, tasuta. Mul on nii hea öö tänu Moonikale. Ah mõelge, mida tahate :P Läksime Pange teed jooma, aga sinna jõudes sõime ja jõime, aga tee läks küll meelest. Nii naljakas oli. Ja ma hämmastun selles tüdrukus iga korraga ikka rohkem. Mitte et hulle siin ilmas veel vähe oleks, eks ole :p Ja pärast jalutasime Raekoja platsile Tartuff'i nautima. Jõudsime parasjagu ööfilmi alguseks. See oli selline film, mis pani mind totaalselt unustama selle päeva koledused ja pani mind taas lootma. Soovitan Teilegi- "Across the universe". Kuigi ok, täna on natuke halb tuju ka tagasi tulnud, aga see on siiski väga väike, arvestades seda, et ilma Moonikata oleks ma õhtu otsa lihtsalt kodus nutnud.

Elu on muusikavideo.

Eile.

Ma olin eile üksi kodus kui helises telefon. Helistas kallis Moonika, küsis, et kas mul õhtuks plaane. Loomulikult mul ei olnud. Niisiis läksime jalutama. Tõsiselt pikk ja vägagi nauditav jalutuskäik oli.. ja Merit oli alati mõtteis meiega (siinkohal soovime talle kiiret paranemist, et me tema head seltskonda jälle nautida saaks!). Nägime linnas pruuti, kelle kleit nägi välja nagu vahukooretort.. põrkasime kokku ühe minu tuttavaga.. rääkisime natuke ja jalutasime Moonikaga edasi. Ja siis kui me olime nautimas üht kindlat vaadet (jäägu see meie vahele :P) helises mu telefon jälle. Mind kutsuti klubisse. olgugi, et see õhtu oli plaanitud tänasele, oli mul vaja 10 minutiga koju jõuda, 10 minutiga valmis seada ja teele asuda. Mehed kurask, alati peab ikka kõik nende pilli järgi käima :P Õhtu igatahes oli super. Pole ammu nii tore olnud. Tore on olnud, aga mitte niimoodi. Detailid jäägu saladuseks.
Ahjaa. Eilse õhtu/varajase hommiku parim tsitaat on selline- "G-punktil on pohhui kui niisama tühja tonksutatakse!".

Prr.

Ajab ikka närvi küll. Räägi otse. Hullem veel kui loen seda nädalaid hiljem Sinu blogist, et Sul sellega probleem on. Analüüsi iseennast, jäta minu elu rahule! 

Ma vajan midagi.

Aga ma tõesti ei tea mida. Nukrus.

Täna..

... tuli üks ammune tuttav mulle tööle külla. Me ei olnud üksteist ammu näinud. Ja ta kallistas mind täpselt nii nagu poleks sada aastat mind kallistada saanud. Pikalt ja tugevalt. Ütles, et ei taha lahti lasta. Ja nüüd tunnen ma end nii üksi. Küllap olen ma nii kogu aeg tundnud, aga olen seda palju töötamisega endast eemale tõuganud.. seda üksindustunnet. Nüüd istun tööl ja tunnen, et sellest enam ei piisa. Raske on hetkel.