Mehed!

Tiit, Sa ju teadsid, et ma ei jõua normaalsel ajal bussi peale. Ja võinuks ju mõelda, et mul võib kõht tühjaks minna.. KUS ON MU ÕHTUOODE?? :P

Vanad haavad.

Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. Tore ütlus, mida pidevalt korrutatakse. Aga miks peab kõike mäletama? Kaasaarvatud kogu seda saasta, mis on elu raskemaks teinud. Liigagi raskeks kohati. Eriti kui olla väike tüdruk ja vastuvõtlik igale negatiivsele tundele siin ilmas? Miks ei võiks lihtsalt meeles olla see, mida ma sellest õppisin ja unustada see, mis selle põhjustas? Sest täna tuli mul jälle kõik sitt meelde. Niipalju siis heast rahulikust puhkepäevast. Täna öösel ma ei maga.

Valgetes kitlites onud vol. jumal teab mitmes...

Mind peetakse hulluks. No ju siis see kõrvalt nii paistabki. Olin eile öösest täna hommikuni adminina tööl, st 12h. Vahepeal olevad 4 vaba tundi veetsin päevase adminiga juttu ajades ja ristsõnu lahendades. Ja lõunast saati olen baaris tööl olnud. Koheselt hakkas möll pihta. Aga saage aru, mina olen loogiline inimene. Olen homme päeval admin. Seega. Kui ma oleks hommikul koju magama läinud, oleks mul õhtul uni läinud ja siis oleks öö läbi üleval vahtinud ja hommikul uimase peaga tööle läinud. Nüüd aga väsitan end põhjalikult ära, lähen pärast 22h tööl veedetud aega magama ja ärkan hommikul värskena. Loogiline ju!! Aga valgetes kitlites onud on ikkagi teretulnud.

Hmm.

Aga ma olen tänulik.

Inetu Betty.

Appi. Aidake mind. Mul on totaalne Ugly Betty maania. Tänu Raigole sain ma selle sarja vajadust rahuldada läbi interneti, kus vaatasin ära kõik olemasolevad teise hooaja osad. Ja ma tahan veel! Täiesti jube.

Pikk öö.

Eile tööle tulles ei arvanudki, et nii kiire öö tuleb. Hetkeks hingan, et siia kirjutada. Mu suhted alkoholiga on taas jahenenud. Viimase paari päeva jooksul on see kaudselt või otseselt mulle jama kaela toonud. Mitte, et ma ise oleks joobes peaga mingisse jamasse sattunud. Vastupidi. Teiste teod. Esimesest ei räägi, sest me leppisime nii kokku, et see jääb minevikku. Aga täna tuli üks mu töökaaslane joobes peaga tööle, saatsin ta kohe koju ja nüüd lasen kahel kohal korraga. Jippii. Oh ma ei tea. Peaks tõsiselt kõvasti suuremat palka nõudma.

Kuri mina.

Ütlen edaspidi kõik välja. Ja teen mida tahan. Vot.

Blokime eestlasi.

Irw. YouTube'i vaadates tahtsin näha üht Josh Groban'i videot ning mulle öeldakse nii: "This video is not available in your country."

Eestlastele keelatud. Võta näpust.

Sometimes I feel like...

Ei. Tegelikult see ei ole sometimes. Liialt tihti isegi. Täna ma mõistsin, kui kurb inimene ma ikka olen. Mu töökaaslane on mulle mitu korda öelnud, et ma olen nii muutunud, aga ma ajasin tagasi. Täna aga. Olen jah kusjuures. Ma tegelikult nautisin kunagi inimeste seltskonda. Nüüd aga. Eelistan istuda vaikselt ja olla nendega, kellest tõeliselt hoolin, olla ainult nendega see nö tõeline mina. Talvekoolis kasvõi. Ma lihtsalt ei suutnud mõndasid inimesi seal kannatada. Kuhu on kadunud minu tolereeriv ja kõigega leppiv mina? Ah ei tea. Ma olen inimestes pettunud, endas pettunud. Ehk on asi tegelikult minus kinni? Kui jah, siis on sitad lood küll. Ma ei jaksa iseenesega võidelda. Lihtsalt ei jaksa. Talvekoolis oli tegelikult tore. Aga miks ma hetkel selline olen? Nagu oleks midagi katastroofset juhtunud. Ma ei leia siin pimedas metsas teed üles. Ja lootus vaibub ehk liigagi kiiresti. Ma tahan vastuseid, aga minu lootusetus ütleb, et neid ei tulegi. Üksi. Nii üksi.

Ja eilse päeva..

.. tipphetk. No ütleme nii, et üks ääretult raske murekivi langes südamelt. Ma lihtsalt kahetsen, et seda ennem välja ei nutnud. Aga näed, pisarate valamine ei olnudki vajalik. Kuigi eile äärepealt oleks pillima kukkunud.

Mis ei tapa, teeb tugevaks.

Ehk on mul ka lootust? :)

Helesinine unistus?

Räägime siin Marisega helesinisest unistusest- kui sa saad enda kõrvale, selle keda armastad (nilbemalt- keda tahad:)), sul on oma pere ja kodu. Sellised lihtsad asjad. Aga need ongi need, mis toovad õnne me õuele. Minu õuele küll tooks. Jah. Tunnistan. Olen üks neist, kes tegelikult tahakski vaid neid "asju". Ei ole ikka helesinine unistus. Ma arvan. Maris väidab, et tema jaoks küll. Aga mina tean ja tunnen ja armastan Marist ja tean ka seepärast, kui hea inimene ta on ning et ta väärib oma helesinist unistust, mis tegelikult ei ole ei helesinine ega ka unistus. Tema leiab kindlalt oma õnne, ma olen selles täiesti kindel! Tean, et seda loed enivei, nii et- tuleb see mees ja armastab sind ja siis on kõik häppi-häppi.

Naiivne? So what? Ega armastus ja usk ja lootus ei olegi teadus ;) Asi on südames ja hinges.

Süüdistan selles oma romantilist poolt, mida üritan maha suruda..

Mida lubasite teie?

1.veebruar. Seega kuu aega on meil aasta 2008 juba olnud. Tegite uusaastalubadusi? Mina õnneks mitte. Olen neid eelnevalt teinud, aga milleks küll, kui ei pea lubadust nagunii. Aga lihtsalt masendav on mõelda, et jällegi 1 kuu mu elust on mööda tiksunud.