Saturday, May 30, 2009

Öötöö hakkab juba mõju avaldama.

Tänase öö tsitaate minu suust:

"See on ka üks Hollywoodi näitleja. Hästi kole, aga pole hullu!"

"Meeletud koduperenaised." (rääkides siis Meeleheitel koduperenaistest)

"Ta oli liiga rase."


Ja õde mul:

"Mis päris pruut?"



Ilmselgelt me ei tohi koos tööl olla :D

Thursday, May 28, 2009

Mõrvar.

Mul on tänase hommikupoolikuga kogunenud juba 8 surma hingele.


Sääsed, raisk.

-- deem- EDIT! Sekund enne postituse saatmist tapsin sääse nr.9.

Kes kannatab, see kaua elab.

Olen peale Twilight'i nägemist ja järje filmimise väljakuulutamisest saati jälginud lehekülge www.newmoonmovie.org . See on ühe fänni tehtud lehekülg, kus saab detailideni teada New Moon'i näitlejate tegevusest ja filmimise kulgemisest. Täna ma tegin vea ja avasin ühe spoileri lingi. Mh. Rikkus palju mu jaoks ära, liigagi palju. Seega otsustasin, et 5 minutit tagasi vaatasin seda veebilehte viimast korda. Alles peale filmi kinodesse jõudmist loen 125. leheküljest edasi.
Kannatan ja vaatan novembris täispikka filmi Ekraanis koos Meritiga hoopis. Ongi põnevam :D

Wednesday, May 27, 2009

Karjäär teleturus.

The Fartcatcher 3000- seda Heiki ostaks :p

Monday, May 25, 2009

Puhkus?

Mul oli puhkus 18.-24.mai. Ametlikult. Aga tänu ilusale graafikule olid mul vabad ka 16. ja 17.mai.

16.mai- Terve päev läks koristamise nahka. Õhtul oli oodata külalisi mu soolaleivale. Merit oli see, kes kõige esimesena jõudis ja kellega koos ma ka toidu- ja joogikraami ostma läksin. Pärast ta aitas põrandat katta (mul pole lauda toa keskel). Õhtu oli ääretult lõbus. Eriti kihvt oli koos oma sõpradega Eurovisiooni vaadata. Norra võit ei olnud kellelegi üllatus, aga ma ei saa siiani aru, miks see laul nii eriline on. Mulle ta ei meeldi. Aga küllap hakkab siis meeldima, kui kõigil teistel on see kopa ette visanud, nii palju ma ennast tunnen.
Aitäh neile, kes mulle külla jõudsid! :) Ja aitäh kinkide eest!

17.mai- ma ausõna ei mäleta sellest päevast midagi. See pole pohmelusest ega muust taolisest, sest olin laupäeval täiesti kaine. Süüdistage mu haugimälu.

18.mai- hommikul ärkasin vara, sest pidin kella 9ks ema juurde jõudma. Plaan oli maale sõita. Maja ette jõudes helistasin ja teatasin, et olen all ning mul kästi üles ronida, sest sättimine veel käib. Ei teinud just tuju heaks. Mökutamine käis kuni 9.45ni. Kasutasin seda aega oma meilide lugemiseks. Lõpuks ometi saime minema. Tartust väljumise küll aga 10.30, kuna oli vaja hankida bensiini, kalmuküünlaid ja õde auto peale võtta. Jõudsime lõpuks Palale. Arsti juures käidud, liikusime Viljusele. Sain külateele jõudes rooli taha (emal oli hea tuju). Väga lahe oli jälle üle tüki aja sõita. Võiks ennast kokku võtta ja load lõpuks ära teha. Võtsime Viljuselt paar vajalikku asja ja siis me kihutasime juba vanatädi poole, et talle tere öelda. Meid ootas kook ja kohv. Ääretult mõnus oli üle tüki aja jälle koos olla. Hiljem käisime veel surnuaial ja siis kiirelt Tartusse. 14.45 pidin juba Ekraani juures olema, aga ikkagi hilinesin, sest emal ja vanaemal oli poodi ka vaja minna.

Jõudsin lõpuks kino juurde. Läksime Meritiga Ingleid ja deemoneid vaatama. Täitsa hea film oli. Välja tulles nägin 3 vastamata kõnet. Alati helistatakse siis, kui pole aega vastata. Kahjuks ma AHL'i akende pesemisele ei jõudnudki. Meritiga kino ees seistes nägime Star Treki postrit ja seansiaega 21.40. Mõtlesime, et what the hell, lähme vaatama :p Piletid ostetud, läksime Ludo'sse- see on lauamängude pood Riia mäel. Ääretult muhe teenindaja oli seal ning me saime Meritiga kõhutäie naerda. Hiljem liikusime Meriti poole. Teel haarasime paar pizzat kaasa. Kui kõht täis, kõndisime taas kino poole. Live long and prosper. Haha. Päris vaadatav film oli. Ja siis lõpuks koju. Seal tuli meelde, et Mp3 ja Harry Potter jäid ema autosse. Hõissa.

19.mai- Äratus 8.30. Eurobussi kampaaniad Jõgeval ja Palamusel. Õhtu veetsime tiimiga Voorel. Tore oli. 22.45 jäin teleka ees magama. Öösel ärkasin, sest keegi tropp rääkis liiga kõvasti- telekas loomulikult.

20.mai- Äratus taas 8.30. Eurobussi kampaaniad Mustveel ja Põltsamaal. Õhtul Tartus sain veel kokku Liinaga. Istusime McDonalds'i parklas, nautisime jäätisekokteile ja üksteise seltskonda =).

21.mai- Plaan oli hommikul ema juurde pesu pesema minna, aga magasin hoopis ülbelt sisse. Unevajadus oli. Kella 14 paiku jõudis kohale Moonika :D Läksime linna peale jalutama. Ostsime jäätist ja istusime Jaani kiriku juures pingil. Päike soojendas mõnusasti. Hea oli muljetada vahepeal toimunust, näeme üksteist ikka liialt harva. Kuna Merit ootas meid külla, siis asusime tema poole teele. Tegime lauamängude õhtu, mis kestis südaööni. Ja nalja sai kõvasti. Alustasime Scrabble'iga (kui ma ei eksi). Siis mäng nimega Take it easy. Järgmisena Maailma Imed, mis oli tohutult tujurikkuv ning selle mängu jätsime kiirelt pooleli (selle mänguga saavad hakkama ainult akadeemikud/geeniused). Viimasena Imago. Kuna meid endid oli ainult viis, siis tühjad lahtrid täitsime nimedega Rolf (Junior/Roosalu) ja Savimees (take a wild guess who THAT is). Päris huvitav oli eelarvamustele tuginedes arvata, mida nemad mingis olukorras teeks või oleks :)
Lõpuks liikusime Moonikaga kodu poole, teel hüppasime läbi Statoilist. Enne magamaminekut võis minu voodis näha kaht neidu, kes lugesid mõlemad küünlavalgel oma Twilight'i. Hihii.

22.mai- Hommikul ärkasime plaaniga minna Lõunakasse. Merit ei saanud kahjuks meiega ühineda. Ühistransport meie puhul on nagunii suur NO-NO, seega jalutasime sinna. Kohapeal tuulasime paaris poes. Kleiti ma endale ostetud ei saanud, kuna see lihtsalt ei sobinud, pähh. Otsisin ka vabaaja kingi, aga minu kriteeriumitele ei vastanud ükski paar. Siis tegin ma pattu ja kulutasin raha järjekordsete kontsakingade peale. Need panen ma jalga ainult väga tähtsatel üritustel, sest nad on muuks liiga ilusad. Oeh.

Peale Lõunakat läksime korraks koju, kus tegime lõunauinaku. Lihtsalt kohutav, kui väsinud me olime. Uinak oli minu meelest liiga lühike :p Igatahes peatselt jooksis Moonika ühele kohtumisele ja mina hakkasin sättima õhtuks. Esimesena läksin Juvente rock'n'rolli peole. Jõudsin sinna liialt vara ning sain paarkümmend minutit nautida Kassitoomet. Lõpuks jõudsid ka Ena ja Vanakas ning mind kupatati kööki. Paar minutit hiljem saabus Moonika. Noad kätte ja asusime juur- ja puuvilju lõikuma. Vaikselt tulid ka teised ning mu süda rõkkas iga kord. Moonika muigas kõrval, sest tema jaoks oli see seltskond võõras, aga minu jaoks olid nad kunagi pere. Mõnes mõttes on siiani. Õhtu oli täis nalja ja naeru ja mulle kohati pisarate tagasihoidmist- mälestuste tulv oli suur. Lahkusime Moonikaga kell 23, et minna kuulama Big Benis ansamblit Väike Mees. Kahju oli kõige rohkem sellest, et Lennat ja Monat polnud meiega. Tantsisime siiski nagu hullud ja seda üldjuhul kahekesi tantsuplatsil. Tüüpiline, eks ole L&M? :D Peale pidu külastasime taas Statoili. Traditsioon on kujunemas :p

23.mai- Äratus oli väga varajane. 6.40. Aga ma ikkagi lükkasin kella edasi. 7.20 ajasime end lõpuks üles. Kell 8 olime juba kontori juures. Oleks seda teadnud, et Tiit hilineb (mis tegelikult ei üllata), poleks me ilmselt nii palju kiirustanud. Tohutult nõme oli Moonikat nii vara üles ajada, aga loodan südamest, et ta väga ei pahanda. Vähemalt sai ta hommikul ühelt kenalt noormehelt kallistuse. Saaks minagi neid nii tihti ja nii põhjalikult :p

Moonikaga hüvasti jäetud, liikusime Tallinna poole. Seiklus Kevadkool 2009 võis alata! :) Mäol tegime Statoilis peatuse (mis tuletab meelde- Kertu, lähme vormistame selle Extra-kaardi lõpuks ära:)). Ostsime süüa-juua. Tiidu autos pole topsihoidjat, seega panin oma kakao enda ette armatuurile. Kertu hakkas mingi hetk liikuma ning Tiit andis oma hotdogi minu kätte. Hoidsin siis nii enda kui tema hotdogi. Kakao olemasolu olin selleks ajaks juba unustanud. Võite kolm korda arvata, mis esimeses kurvis juhtus. Oli selline mõnus slow-motion moment, kus sa näed midagi kukkumas, aga ei saa teha midagi, et seda takistada. Teksad said kakaoseks. Enda peale olin ikka maruvihane. Saatsin Raigole ka sõnumi juhtunust, et nad saaks Kertu autos natuke naerda :D Õnneks teadsin, et mul on varupüksid olemas. Võtsin need kaasa tänu sellele, et volikogul korralikult riides olla. Aga sellest pikemalt hiljem. Ülejäänud tee läks kiirelt. Ehmatasime Tiiduga Ivari vist põhjalikult ära, sest kui Judy Garland hakkas Ipodis laulma, siis laulsime ka meie Tiiduga kõvasti ja valesti kaasa: Somewheeeere over the raaainbooow...

Tallinnas suundusime bussijaama, et Kertu autosse veel võtta kaks Viljandi tüdrukut. Kohapeal teatas Raigo, et ka tema ajas autos kakaod laiali. Küll mitte nii mahukalt kui mina, aga siiski :p Ints ütleks ilmselt selle peale "Te olete nii ühtekad" :D Senikaua kui kõik teised olid neid peatuses ootamas, vahetasin ma autos pükse. Suht avalik tegevus oli :p Siis liikusime kontorisse. Päris suure ringiga saime kohale :D Aga mis Sa tahad- tartlased Tallinnas, eks ole :p Kertu saadetud sõnum oli küll tippude tipp :D

Kontorist liikusin mina oma grupiga Kristiinesse kampaaniat tegema. Tubli tiim oli. Aitäh Teile Elo, Reelika, Rommy, Rami, Taavi ja Indrek!

Ja siis sõit Laulasmaale. See oli hulka lühem sõit kui ma arvasin, aga see-eest mitte grammigi sündmustevaene. Elo, Sirli ja Ramiga pooltund ühes autos on lihtsalt hämmastavalt ergutav :D Kohapeal jagati meid tubadesse ja seejärel "peredesse". Elolased olid minu pere- Elo, Reelika, Indrek, Ivar, Tiit ja mina. Oli 4 peret ja need hakkasid Kevadkooli vältel üksteisega võistlema. Meie algus polnud paljutõotav, aga me parandasime oma positsiooni iga võistlusega. Eriti kihvt oli petanque. Seda võitu ei unusta vist niipea. Jüri Tamm käis ka noorsotsidega rääkimas. Õhtul ootas muidki tegevusi ja üllatusi. Ja siis vaba aeg. Kõik muu juhtunu jääb Laulasmaale, minu mälestustesse ja selle seltskonna vahele, kes sellest osa said :P

Magama sain alles 4.30, ma arvan. Nägin halba und ja magasin tegelikult kehvasti, aga ärkasin juba 8.30.

24.mai- Hämmastavalt energiline olin kogu ülejäänud päeva. Minu pere võitis :D Uhke olen nende üle! :) Ahjaa. Tiit pidi loomulikult oma autot tükkideks tegema ja sellega pooled mu närvid ära sööma. Kõik teised olid juba ammu Tallinnas kui meie alles liikuma saime. See põhjustas meie hilinemise volikogule. Rõõmus see volikogu polnud, sest lisaks asejuhataja mittevalimisele jäi valimata ka poliitikavaldkonna juht. Minu silmis ülekohus Martini üle, aga ma siiralt loodan, et ta järgmine kord taas kandideerib. Ise ma olen otsustanud, et ma enam ei kandideeri asejuhataja kohale. Leidku parem kandidaat. Püüan olla vähemalt eeskujulik volikogu liige siis.

Tagasi sõitsin juba Kertu autos. Alguses oli sõit mu jaoks nukrameelne. Olin nii omas mullis ja pisaradki jooksid üle põskede. Tartu poole jõudes läks tuju natuke paremaks.

25.mai- Magasin konkreetselt päev otsa. Puhkus on möödas, aga puhata nagu ei saanudki. Nüüd juba tööl. Mõtteid on siiamaani peas sadu ja selgust ei paista. Lubasin Marisele, et ma liialt ei mõtleks teatud asjadele. Püüan.

Jään ootama järgmist puhkust ja järgmist hooajakooli :) Muus osas- elu läheb samamoodi edasi nagu seni. Töötähe all ;)

Minu postkast.

Tirisin eelmisel nädalal oma postkastilt maha kleepsu "Palun valimisreklaamiga mitte tülitada" või mis ta oligi. Ilmselt oli see eelmise omaniku kleebitud. Edukas oli see tegu. Kohe järgneval päeval oli mu postkastis reformikate Eurokiri. Täna aga sain Kesikute reklaami. Vaatan mina siis seda ja loen ja imestan. Mis põrgut pidi on see, et Ansipi valitsus kuskile ei kõlba, üldse seotud Eurooa Parlamendiga? Kui Eesti vajab vahetust, siis seda kohalikel valimistel ja kindlasti kohe mitte nende näol, kes ajavad meie riigi oma tobedate naiivsete lubadustega uppi. Ja seda nad ka ei maini, et Reformid ja Kesikud on Europarlamendis ühes fraktsioonis, nii et siinne üksteise materdamine ei tähenda tegelikult midagi. Loodan, et inimesed ei ole nii lollid, et nende poolt hääletada. Aga see vaid minu tagasihoidlik arvamus.

Wednesday, May 06, 2009

"What?"..

... that's the question they had in their eyes when we entered the hospital. My sister and I just despise going there now. I know that it is hard for the hospital workers because they are working too much for a shitty pay and their salaries are being cut even more, but for the love of god- stop being such bitches! When times are difficult and I'm confused and probably can't think straight, then please-please be reasonable! I don't work there! Don't look at me like I'm an idiot for not knowing the way to a fucking department. I'm so mad I can't even describe it. I really thought that a hospital is a place where people are nice to You, taking into consideration Your current moment; but I was wrong, oh so wrong! They just don't give a fuck! It just clearly shows there's something truly wrong with the system. If this kind of attitude will still be there when I'm in the need to be there, I'd rather not be. My poor family who has to visit me and get a trauma because of it, haven't deserved it! Don't go into medicine If You don't have a heart! You'll just ruin so many days and moods. F again.

Tears and laughter.

Why doesn't my laughter seem sincere anymore? Why do I feel like it's a lie? Why won't my tears come out all the way? Why won't I let them? Why do I keep them back?
There has been a change, but I'm just so afraid that the danger isn't over yet.

Questions, questions and still no answers.